Strakkimine

PROFIILIDE STRAKKIMINE

Kui konstrueeritaval mudellennukil on trapetsilised tiivad, peab tiiva ribide valmistamiseks välja joonestama ka vahepealsed profiilid. On tiiva tüve ja otsa profiilid samased, võib leida vahepealsete profiilide koordinaate arvutamise teel, lähtudes joonisel toodud vaheprofiilide kõõlude pikkustest. Kui aga profiilid tiivas ja otsas on erinevad, tuleb kasutada profiilide graafilist teisendamist ehk strakkimist. Sõltuvalt tüve ja otsa profiilide suuruste omavahelisest erinevusest, vahepealsete profiilide arvust ning tiiva kujust pealtvaates, kasutatakse strakkimisel kas sissejoonestamist või nihutamist.

Sissejoonestamine:

joonestatakse paberile tiiva tüve normaalsuuruses profiil ja tähistatakse X-telje %-d, profiili piirjoonele;
joonestatakse tiiva otsa profiil tüve profiili sisse nii, et X-30% jooned langeksid ühte ja profiilide piirjoonte vahele jääks võimalikult ühtlane vaba ruum vahepealsete profiilide paigutamiseks;
kui tiival on strakitavas osas geomeetriline vääne, on soovitav otsa profiili väände nurga võrra kallutada;
märgitakse X-telje %-d otsa profiili piirjoonele;
ühendatakse mõlemate profiilide piirjoonte samanimelised punktid sirgjoontega;
sõltuvalt sellest, mitu vaheprofiili on vaja joonestada, jagatakse piirjoonte vahelised sirglõigud sirkli abil ühesuurusteks osadeks;
ühendades saadud lõikepunktid lekaali abil, saadakse vaheprofiilid.

Nihutamine.

On vahepealseid profiile palju, siis ei ole sissejoonistamist võimalik kasutada, sest profiilide piirjooned langeksid ükteisele väga lähedale ja oleksid raskesti eraldatavad. Sel juhul kasutatakse strakkimisel nihutamist:

joonestatakse strakitava tiivaosa pealtvaade koos alusprofiilidega nihutatult 30º-60º nurga võrra kas ette või taha;
määratakse vaheprofiilide paigutus ja joonestatakse vastavad kõõ1ud paralleelsetena tüve ja otsa profiilide kõõludele.
ühendatakse sirgjoontega alusproffilide kõõlude ja piirjoonte jaotuspunktid;
punktidest, kus alusprofiilide kõõle ühendavad sirged lõikuvad vaheprofiilide kõõludega, tõmmatakse kõõludele ristjooned kuni lõikumiseni alusprofiilide piirjooni ühendavate sirgetega;
saadud lõikepunktid ühendatakse lekaaliga ning saadakse vaheprofiilid.

tagasi

profiilide valik | strakkimine

o
tagasi	profiilide valik \| strakkimine
o
PROFIILIDE STRAKKIMINE Kui konstrueeritaval mudellennukil on trapetsilised tiivad, peab tiiva ribide valmistamiseks välja joonestama ka vahepealsed profiilid. On tiiva tüve ja otsa profiilid samased, võib leida vahepealsete profiilide koordinaate arvutamise teel, lähtudes joonisel toodud vaheprofiilide kõõlude pikkustest. Kui aga profiilid tiivas ja otsas on erinevad, tuleb kasutada profiilide graafilist teisendamist ehk strakkimist. Sõltuvalt tüve ja otsa profiilide suuruste omavahelisest erinevusest, vahepealsete profiilide arvust ning tiiva kujust pealtvaates, kasutatakse strakkimisel kas sissejoonestamist või nihutamist. Sissejoonestamine: joonestatakse paberile tiiva tüve normaalsuuruses profiil ja tähistatakse X-telje %-d, profiili piirjoonele; joonestatakse tiiva otsa profiil tüve profiili sisse nii, et X-30% jooned langeksid ühte ja profiilide piirjoonte vahele jääks võimalikult ühtlane vaba ruum vahepealsete profiilide paigutamiseks; kui tiival on strakitavas osas geomeetriline vääne, on soovitav otsa profiili väände nurga võrra kallutada; märgitakse X-telje %-d otsa profiili piirjoonele; ühendatakse mõlemate profiilide piirjoonte samanimelised punktid sirgjoontega; sõltuvalt sellest, mitu vaheprofiili on vaja joonestada, jagatakse piirjoonte vahelised sirglõigud sirkli abil ühesuurusteks osadeks; ühendades saadud lõikepunktid lekaali abil, saadakse vaheprofiilid. Nihutamine. On vahepealseid profiile palju, siis ei ole sissejoonistamist võimalik kasutada, sest profiilide piirjooned langeksid ükteisele väga lähedale ja oleksid raskesti eraldatavad. Sel juhul kasutatakse strakkimisel nihutamist: joonestatakse strakitava tiivaosa pealtvaade koos alusprofiilidega nihutatult 30º-60º nurga võrra kas ette või taha; määratakse vaheprofiilide paigutus ja joonestatakse vastavad kõõ1ud paralleelsetena tüve ja otsa profiilide kõõludele. ühendatakse sirgjoontega alusproffilide kõõlude ja piirjoonte jaotuspunktid; punktidest, kus alusprofiilide kõõle ühendavad sirged lõikuvad vaheprofiilide kõõludega, tõmmatakse kõõludele ristjooned kuni lõikumiseni alusprofiilide piirjooni ühendavate sirgetega; saadud lõikepunktid ühendatakse lekaaliga ning saadakse vaheprofiilid.
i
tagasi	profiilide valik \| strakkimine